MetalTravelAgency

Metal Travel Agency, palju õnne sünnipäevaks!

Metal Travel Agency tähistab sel reedel, 20. jaanuaril klubis Tapper oma 17. sünnipäeva. Otsustasin MTA eestvedajalt Riho Toomralt uurida, kuidas MTA-l läheb ja millised uued, põnevad reisid on kavas.

mta

*Palju õnne Metal Travel Agency sünnipäeva puhul. 17 aastat on uhke värk! Milline oli see kõige esimene reis, MTA nurgakivi?

Tere! Suured tänud õnnesoovide eest, seda läheb ikka tarvis! 🙂 Tinglikult võiks esimeseks reisiks nimetada 1989 aasta sõitu Black Sabbathi kontserdile Peterburis, kuhu sai mindud veidi kohandatud linnaliini Ikarus bussiga ja Moskvas sai ka käidud tol legendaarsel Metallica ja AC/DC livel ’91 sügisel. Pärast seda tuli aga ligi 10 aastat pausi vahele, et tegeliku MTA sünnipäevana ma ikka pean 22.01.2000 kui 13 inimest sai viidud Prahasse Queensryche kontserdile.

*Kui nüüd võrrelda, mis on nende aastate jooksul muutunud MTA-ga seoses? Uued bussid, uus seltskond?

Eks seltskond on muidugi vahetunud, aga mitte kõik ja viimasel ajal on tendents, et lapsed on suuremaks saanud ja vanematel taas võimalus minna, mida ka kasutatakse. Oma kunagiste klassi- ja grupikaaslaste lapsi on ka päris mitu reisile sattunud. Eks bussid ole ka vahetunud, need millega sai 2000 sõidetud, on juba vanarauaks läinud.

*Mind bussireiside ägeduses veenma ei pea. On isegi aastat-kümme tagasi MTA reisidel bussis saunaõhtuid ja diskosid peetud. Kuidas sa 17. aastat järjepidevalt vastu oled pidanud sellise seltskonnaga, või on viimasel ajal ka vaiksemad sõidud?

Sõidud on rahulikumaks muutunud tõesti, enam pole selliseid pikki 30-40 tunniseid järjest sõitmisi ja piirikontrolle, et voodist tõustes on ikka hoopis teine tunne edasi sõita. Seltskond jaguneb suures piires pooleks nn vanade olijate ja uute tulijate vahel, et seetõttu püsib ka olukord bussis paremini kontrolli all. Eks “must nimekiri” on ka olemas, et on ka tegelasi, kes kaasa ei saa. Valdavalt piisab muidugi hoiatusest, et kollane kaart on all, siis võetakse hoogu maha. 🙂 See seltskond ja need inimesed on mulle lihtsalt oma olemuselt väga sümpaatsed, ega muidu ei viitsiks nii kaua tegeleda selle asjaga.

*Kas ka MTA ajaloos on olnud masu perioode, kus metaliskene on madalseisus ja huvi reiside vastu vähene?

Eks masu puudutas ka mind, küll paariaastase viivitusega, et 2010 ei olnud suurem asi aasta ja 2011 ka, siis tuli tõusulaine ja paar-kolm aastat oli keeruline bussidesse mahutada inimesi. Nüüd on taas väike langus, mille põhipõhjuseks ma loen liiga head elu. Kui juba on raha, et lennata Austraaliasse, Ameerikasse ja Sri Lankale, siis ei ole lihtne mingi festivalireisiga seal konkureerida. Aga ma loodan, et see on mööduv ja samas kasvab alt peale uus põlvkond, kes pole veel käinud ja näinud, et eks siis sõidame nendega.

*Milline on olnud nende 17. aasta kõige meeldejäävam sündmus?

Ühtegi eriti meeldejäävat sündmust ei oska küll välja tuua teiste seast. Äkki see, kui meid Bulgaariast Big Fourilt tulles Ukraina piiril 12 tundi kinni hoiti ja mingit paberit nõuti, mida, nagu hiljem selgus, ei olnud õigust nõuda. Suursaadiku kaudu sai siis asju lahendatud ja lõpuks ikkagi edasi sõidetud. Eks sellised ekstreemsused jäävad ikka meelde.

*Kuidas uue hooaja reisidega lood on? Kas midagi on juba välja müüdud? Vaatasin, et ka kevade alguse „kohustuslik“ Metalmania reis on tagasi programmis?

Uue hooaja hitt on kahtlemata Guns N’Rosese kontsert Prahas, kuhu mul jäänud vaid loetud piletid ja kaks bussi praktiliselt täis paari-kolme nädalaga. Rohkem ei pane ka, kes peal see peal. Teistega on selline nii ja naa seis, kriitiline hulk inimesi igal pool olemas, aga võiks olla rohkem, et ei kujuneks sponsorluseks. Metalmaniagi ei ole kuigi popp, liig pikk vahe jäänud vist, fluidum lahtunud. Väikese seltskonnaga ikka käime ära seal.

*Millist uue hooaja reisi ootad ise kõige rohkem?

Ise ma ootan kõige rohkem seda, et bussid tuleksid täis ja et nad ilusti vastu peaksid ja ei laguneks. Ja et inimesed üritustega rahule jääksid ja järgmisel aastal uuesti kuhugi sõita sooviksid.

Palju õnne veelkord ja aitäh ägedate elamuste eest – ilma MTA festivalireisideta oleksid minu võimalikud tulevased memuaarid kindlasti palju igavamad. Jaksu ja edu uueks hooajaks!

 

Advertisements