DeadFuries

Dead Furies: bändi moto on tempo

Mõni kodumaine bänd meeldib rohkem, teine vähem. Mõni bänd aga ilmub komeedina, paneb esmatutvusel korraliku paugu kirja ning sunnib veel mitu päeva peale esimest kuulamist mõtlema: „Wow, mis see siis nüüd on?“ Täpselt nii jõuline ja otsekohene on Dead Furies, minu üks uutest lemmikutest. Infot bändi kohta leiab internetiavarustest üllatavalt vähe, seega otsustasin Hard Rock Laagri jaoks eeltööd teha ning uurida, millega ja kellega õieti tegu on. Küsimustele vastas Ardo Fury.

*Nii, alustame algusest. Ma ei mäleta, et oleksin teid varem koos musitseerimas näinud, vähemalt suurematel lavalaudadel. Kuidas Dead Furies alguse sai?

Kõik sündis kuidagi väga loomulikult. Koos me varem mänginud ei olnud, kuid tundsime üksteist juba aastaid. Erikuga kusjuures arutasime umbes 10 aastat tagasi, et võiks koos rock ‘n’ rolli mängida ja Robertiga käisime mitu korda Helsingis bände kuulamas, mille käigus panime umbes 10 bändi kokku. Ühel hetkel avastasin, et mul on riiulis mitmeid valmis demosid ning järgmisel hetkel olimegi koos prooviruumis neid mängimas ja uut materjali kirjutamas.

deadfuries1

*Taustainfoks huvitab mind ka, miks just Dead Furies? On selle nimega mõni põnev lugu seotud või leidsite lihtsalt, et see sobib iseloomustama muusikat, mida teete?

Furies oli üks tänavagängidest filmis “The Warriors”. Mulle on see film alati sümpatiseerinud ja nimi Furies jäi oma kõla- ja kirjapildi poolest juba ammu meelde. Dead Moon, Dead Kennedys ja Dead Boys on meil kolm suurt lemmikut ja nii jõudsime nimeni Dead Furies. Tundus, et sõnaga Dead bändid on nagu mingi sekt, kuhu võiks kuuluda. Kokku tuli hämmastavalt hea nimi, minuarust.

*Ma ei tea, kaua te koos olete mänginud, kuid mulle on jäänud mulje, et piltikult öeldes ühel päeval hakkasite koos muusikat tegema, järgmisel päeval avaldasite mõned lood ning kolmandal päeval ilmus täispikk plaat „No Talkin’ All Action“. Kas jätkate samas tempos ja teete juba uusi lugusid?

Jah, tempo on selle bändi moto. Tahaks, et endal oleks koguaeg huvitav ning samuti kuulajal. Millegipärast on tänapäeval standardiks saanud, et albumid ilmuvad 3-4 aastaste vahedega. Ma ei ole sellest kunagi aru saanud. The Rolling Stonesil, The Stoogesel, KISS’il ja paljudel teistel ilmus igal aastal album. Vahel isegi kaks. Üritame hoida sama entusiasmi oma loomingu suhtes. Meil on uus plaat valmis ning ootab salvestamist. Augusti alguses lähme Magnus Andrega uuesti stuudiosse ja album “Rock City A Go-Go” ilmub tõenäoliselt sügisel.

*Tihedast graafikust rääkides, siis millised on teie jaoks olnud möödunud bändi-aasta eredamad hetked? Plaadi salvestamine-avaldamine või näiteks mõni kontsert? Esinesite ju hiljuti Venemaal, Moskvas.

Möödunud aasta oli läbi ja lõhki võidukas. Esinemised, muusikavideod, täispikk album. Ma arvan, et paljude bändide ajaloos on esimene aasta see kõige olulisem ja meeldejäävam. Kõik on siiani väga hästi sujunud ja sisetunne ütleb, et paremad ajad on veel ees. Aga jah, nagu Sa ka välja pakkusid, siis plaadi salvestemise asjus on kuidagi eriti soe tunne sees. Tegime seda Magnus Andre abiga Roberti maal ja siis saime esimest korda tõeliselt aimu, kui hea keemia meie vahel on ning kui hästi meil kokkumäng õnnestub.

deadfuries2

*Kauamängivast rääkides, siis kuidas on „No Talkin’ All Action“ vastu võetud? Tagasiside on ilmselt üsna positiivne olnud.

Vastuvõtt on olnud positiivsem kui oleks oodata osanud. Eriti just väljaspool Eestit. Mitmed internetiväljaanded on meid ülistavalt arvustanud ning ausaltöeldes on selline vastukaja enda jaoks kõige adekvaatsem.

*Haarate ka mõned plaadid Hard Rock Laagrisse kaasa? Ja noh, riskides nüüd kõlada väga kärsituna, millal Dead Furies maikad müüki paiskab? Mulle tundub, et muu (riide)kraamiga olgu, kuidas on, aga üks korralik teie bändi maika on lihtsalt must-have.

Kusjuures t-särgid, mis meil kindlasti kaasas on, saab väga edukalt ise maikaks lõigata.

*Ja jõudsime nüüd jutuga otsapidi Hard Rock Laagrisse. Olen enam kui kindel, et teie live on selline, nagu alguses kirjeldasin – korralik paremsirge, millega seotud mõnus tunne ja liblikad kõhus ei kao ka õhtu lõpuks. Kui hakata mõtlema, siis milline (viimati või üldse) nähtud kontserditest on teil endil sellise tunde tekitanud?

Isiklikult oli vist kõige meeli ülendavam Mötley Crüe hüvastijätu kontsert Helsingi Hartwall Arenal. Nad olid suur osa mu lapsepõlvest ning viimase loo “Home Sweet Home” ajal kiskusid pisara lahti küll. Kusjuures käisime sealgi koos Robertiga ning paari kuu möödudes tegime juba Dead Furiest. Kõige suuremad liblikad tulevad ikka pool tundi enne enda esinemist. Laval olemise tunne on midagi sellist, mida ei saa mitte millegi muuga asendada. Naturaalne ja legaalne narkootikum.

Suur aitäh ja kohtume Hard Rock Laagris! Dead Furies esineb Laagri B-laval reedel, 30. juunil kell 19.00 – jõuate nende esinemise ajaks kohale ka juhul, kui töölt varem minema ei pääse! 😉

Intervjuu: Bitch Hard Girls Squad

Pildid: Maris Savik

Advertisements