Blog

Dark Tranquillity ´Atoma´tour – an enchanting concert in Tallinn!

If I was forced to name only one metal genre as my favorite, it would probably be melodic death metal. The Gothenburg style. So, when Dark Tranquillity and the ´Atoma´ European tour arrived in Tallinn, staying at home was no option.

Unfortunately I missed the first opening act, Nox Vorago. Everyone I met later said, they were really good. Oh well, powdering my nose took longer than expected. Speaking of powdering, I probably should have packed a pair of earplugs to my purse as well, along with the powder and lipgloss. Like, seriously  – speaking about the second opening act, Nailed To Obscurity, was their sound engineer a drummer by any chance? The sound was killing me, I had to watch the band as far from the stage as possible, because my ears hurt. Maybe it was their music in general, that needed more low tunes. Anyway, the first couple of songs I watched from the audience were interesting. I mean, not my cup of tea, but the music and the way only back lights were used, so only foggy shapes of bandmembers were visible, it was kind of mesmerizing.

1

Nailed To Obscurity

Speaking of the headliner, Dark Tranquillity has always had strong live performances. They are really, really good on stage. No exceptions.

1a

Dark Tranquillity

This time, the first thing that struck me, was their sound. Wow! Such a clear sound, almost perfect! The way you could hear all the little details, keyboards, guitars, incredible!

2

Dark Tranquillity

I think Mikael Stanne has such a good voice, even his growls have this undefinable clarity in it, during live concerts as well. The music and his voice, well, they were in a perfect harmony.

3

Dark Tranquillity

Now when talking about Mikael Stanne, damn, he is such a powerful frontman. The way he captures the audience, it’s outstanding. Small gestures, smiles – the guy owns the stage!

4

Dark Tranquillity

Actually, everything was capturing. The background videos added a nice finishing touch. Guitar players, despite being new ones, fitted nicely into the band. They tried really hard, and suceeded. I was there for the show and the show was great!

5

Dark Tranquillity

In conclusion I’d say, for me it was probably one of the best concerts of the year! Band members, songs, sounds, show, everything was in place. So here’s my suggestion – when DT arrives in your town, make sure you go see them, even if you’re not a fan. They will engage your attention and I’m sure you will like the show. It’s simply enchanting.

7

Dark Tranquillity

For two days now, I’ve been singing:

It was solid
Yet everchanging
It was different
Yet the same
So I starve myself for energy…

Thank you Tõnis & Bad Promotions!

Text and photos: Bitch Hard Girls Squad

Advertisements

Me saame kümneseks! das paaaarty!

Kümme aastat Bitch Hard Girls Squadi! KÜMME! Saate aru, kümme aastat oleme ametlikult selle kollektiivina muusikat mänginud, külastanud lugematul hulgal kontserte-festivale nii Eestis kui välismaal, kirjutanud arvustusi, võõrustanud bände, võtnud ette vahvaid ja unustamatuid trippe, patustanud sellega et mõned tšikid meist lasevad sulel hea joosta teistegi väljaannete heaks ja löövad kaasa põnevates kõrvalprojektides… noh, igasuguste muude asjadega oleme ka patustanud 😛 Jah, naistel pole metalskenes kerge, aga tugevad, elurõõmsad ja sarkastlised kõigile-katsumustele-vastu-vaatajad jäävad alati ellu, teevad suuri tegusid ja joovad-löövad vajadusel mehed ka laua alla. Meil on selline seltskond, et hoia mütsi kinni. Ilmselgelt ei suuda te uskuda, milliseid uskumatuid asju suudab selline kari naisi genereerida, tegelt ka. 10 aastat!

Nüüd on meil sünnipäev. Ja seda ei juhtu iga päev.

Kui arvestada seda, et tunneme üksteist rohkem kui vaat et pool elu, siis selle (ametlikult) kümne aasta jooksul on meil olnud ennenägematult vahva aeg! Tänutäheks korraldame oma sõpradele-tuttavatele ja kõigile raskemuusikahuvilistele mõnusa olengu aegumatu muusika saatel (läheb tantsuks!) ja kui veab, näete suurelt ekraanilt nii filme kui meenutusi ja ehk toob õhtu isegi mõne üllatuse kaasa? You never know, if you won’t try. And if you won’t try, you’ll regret it your whole life. Ok, at least some weeks.

FACEBOOKI EVENT SIIN

If you become fearless, life becomes limitless!

BHGS 10

Kauaoodatud kaunikene – Lindemann “Skills In Pills”

Õigel Maarjamaa neiukesel on nüüd kindlasti käekotis ühele asjale vaja ruumi juurde tekitada ja selleks on suve lõpus ilmunud Lindemanni plaat “Skills In Pills”. Ja just käekotis, sest plaat on liiga väärtuslik, et seda automakis hoida… kes neid pisaraid ära jõuab pühkida, kui aken sisse visatakse ja muusikakogu pistuuri pannakse? Miks me sellest albumist alles nüüd juttu teeme? Noh, esiteks, head asjad võtavad alati aega. Ja ootamist. Ja seedimist. Tegelikult olid kõigil BHGS liikmetel sabad rõngas kui Peetri ja Tilli ühisprojekti esimene üllitis üldse netti lekkis, mis sest et sekundites mõõdetavate lühijuppidena. No saaks natukenegi… no saaks aimu… no kuidas ikka on ja kas ikka on ja kuhu ikka kõlbab. Oi, millised olid ootused nende kahe geeniuse suhtes, ikka suured-suured! Ja me ei pidanud pettuma. Mehed, kes Rammsteini, Hypocrisy, Paini ja mitmete teiste special-projektide edu tarbeks oma hinge panti pannud ning selle eest koormate viisi kõrvu paitavaid kiidusõnu pälvinud, ei vea alt.
Esiteks, teadsime kohe, et midagi mitte roppu sealt ei tule. Polnud üldse variantigi. Teiseks, teadsime kohe, et midagi mitte halba sealt ei saa tulla. Kolmandaks, teadsime kohe, et Peetri muusikaline anne ja Tilli geniaalne mõtteviis sõnu ritta panna tõotavad parimat. Neljandaks – mis seal salata, teadsime kohe, et tegu on projektiga stiilis you either love it or hate it. Kuulajad jagunesidki kahte leeri ja meie kuulusime esimesse. Hoidsime Eestis lippu kõrgel ja ei olnud augustikuus Metallioniski kiidusõnadega kitsi. “Skills In Pillsi” annab üle biitida, ootame huviga!

Erilist tähelepanu palume pöörata ainulaadsetele, kunstilistele ja too-sick-to-exist plakatitele, piltidele ja plaadi vahelehtede kujundusele, mida agaralt veebis levitatakse ja millel mehed ise täies mahus kaasa löövad, viimastki vinti üle keerates. Ja kui sa seda plaati kuulad, siis keskendu. Pane silmad kinni ja kuula sõnu. Esimese loo juures võib juba tunduda, et liiga ropp sinu jaoks. Ära siis edasi kuula, sest ilmselt sulle ei meeldi. Kui aga tunned näole tekkivat muiet ning kerget samastamist oma veidra maailmapildiga, saab sellest ilmselt üks sinu lemmikalbumeid ever.

Sombusel ja pilkalt pimedal sügisperioodil juhtus minuga tore intsident, millele mõeldes irve suult siiani kaduda ei taha. Sõbranna sõnastas selle nii: kogemus, kuidas ühel korralikul daamil on automakis ikka üks rämeropu sõnumiga plaat, millega sulnis noormees oimetuks lüüa ja igaveseks minema hirmutada. Viisin nimelt sõpra koju ja juttu tuli Rammsteinist, mis parasjagu R2 eetris mängis. Dialoog nägi välja umbes säärane:

  • Poisterahvas: “Issand, sellel Rammsteinil on mingi uus lugu väljas. Mmm… mingi abort… no issand kuidas keegi saab sellist lugu üldse kirjutada?! Ma ükspäev kuulsin, jube!”
  • Mina: “Eeee… Praise Abort või? See tegelikult pole Rammsteini lugu.”
  • Poisterahvas: “No ma ei tea nime, aga need sõnad olid nii koledad!”
  • Mina (rõõmsalt): “Ooot, see lugu või?” (Panin Lindemanni plaadi mängima, mis just puhtjuhuslikult kuude viisi automakis nagunii kedranud oli.)
  • Poisterahvas (hämmingus, ei julge otsagi vaadata): “… on jah see lugu. Sa kuulad sellist asja või?”
  • Mina (entusiastlikult): “Jube äge lugu ju! Sa videot oled näinud, see on veel kihvitim, täitsa haige! Ma pärast saadan sulle lingi.” Saatsin. Siiamaani pole noormehest miskit kuulda olnud. Facebooki sõbralistist diliitis ka ära mu. Täielik feil… nooooot.

Nightwish on tore asi küll, aga Golden Showerit ikka ei tee. Mis me sellest järeldame? Tänapäeva iseteadlikud naised tahavad rohkem robustsust, vulgaarsust ja otse ja omadega ütlemist. Ära karda, me ei jookse minema. Pealegi, Lindemann on isegi jooksutreeningute saateks väärt kraam. Ja ausõna, mul pole alati sitt muusikamaitse olnud – isand Mopi väärt kogust olen nii üht kui teist kvaliteetkraami leidnud.

Aga nüüd plaadi lugude juurde. Kõik 11 lugu on omamoodi ja kaasahaaravad, panevad jala tatsuma, teevad meele helgeks ja edastavad iroonilisi sõnumeid elust enesest. Seda kõike Tilli tugeva ja kindla, massiivse vokaaliga. Toon välja mõned oma lemmikud. “Skills In Pills”, albumi nime kandev avalugu räägib kõikvõimalike medikamentide manustamisest. Iga tõve jaoks sukeldume tänapäeval ravimitööstuse orjusse, liig kergekäeliselt. Ja tõbe ei pea ilmtingimata päriselt olemagi, kõik läheb lõbusaks. Sul on probleem? Laksa üks tablett sisse. Sul pole probleemi? Ilmselgelt on sul midagi viga, stress vist. Laksa ikka üks tablett sisse. Võtab mõtlema. All the grief is fun. All the rain is sun.

“Ladyboy” pakatab seksuaalsest energiast ning maailmas aset leidvast seksuaal(vähemuste)kultuurist, aina kerglasematest elukommetest ja võib vist öelda et võikusest, ükskõiksusest ja tahtest kõike proovida. Why should I love when I can have fun?

“Fish On” sai teise trackina endale video, milles leidub palju paljaid naisi ning mille süžeest aru saamiseks peab veits keskenduma. Ja pärast selle nägemist mõtled nagunii WTF? Jättes video kõrvale, on tegu minu isikliku lemmiklooga. Suurepärased sõnad, suurepärane sõnum ja kõik nii lihtsalt ära öeldud. Ürgne ja konkreetne. Eks see naisteskäik olegi nagu kalalkäik. Doesn’t matter black or blond, I throw my worm into the pond. Some are bigger, some are small, I don’t care I catch them all.

“Children Of The Sun” ja “Home Sweet Home” on pisut verdtarretavad ja kurva alatooniga, justkui igatsust täis. Aga järgmine väärt lugu on kindlasti kiire ja võimas “Golden Shower”, mille sisu ma siinkohal tõlkima ei hakka, aga olgu öeldud et emale-isale ei ole vaja selle loo väärtust promoma hakata. Ja mõned mitte nii hea huumoriga sõbrad soovitaks ka säästa. Muidu hakkavad veel imeliku pilguga vaatama ja sünnipäevakutsetest võib ainult unistada. Selle ja siis “Skills In Pills” lugude näol olla tegu Rammsteini frontmani Tilli isiklike kogemustega. Minul need kujutletavad pildid enam ilmselt kunagi mälust ei kao.

Jõuamegi “Yukoni” juurde, mille tooksin teise erakordselt esiletükkiva palana välja. Ilus muusika ja eks kuulajast sõltu, mille või kellega ta seda sõnumit samastab. Ridade vahelt lugemine võiks üldse olla selle albumi peamine märksõna, kergelt spooky ja provokatiivne takkapihta. On nii nagu on.

Plaadi esiksingel “Praise Abort” tekitas sotsiaalmeedias suurt negatiivset vastukaja ja ega asjaosalise endi sõnavõtud seda just kergemaks teinud. Selle loo video näol on tegu kindlasti märkimisväärselt iroonilise, haige ja samas kvaliteetse lõpptulemusega, mille kord elus võiks raskemuusikasõber ikka ära kaeda.

Tõsised Rammsteini fännid pole loodetavasti väga pettunud, aga Till nägi tõepoolest kõvasti vaeva, et paladele ingliskeelset väljendusvarianti leida ja on seda intervjuudes palju esile toonud. Peter Tägtgreniga kahasse leiutatud muusika peaks olema mokkamööda nii Paini kui Rammsteini fännidele, tegelikult on tegu üllatavalt toreda ja võimsa koostööga, millele võiks vabalt järgneda veel album(eid). Ega’s nasty ja kinky siit maailmast kao! Ja Bitch Hard Girls Squad on valmis omajagu pappi maksma, et seda kraami suurel laval näha. Selline unistus siis.

music-till-lindemann-peter-tagtgren-hypocrisys

Palun üks metal-kohv. Piimaga.

Motörheadi veinipudel ja Iron Maiden omanimelise õllega on juba so yesterday. Kuidas maitseks hoopis tassike rokkivat kohvi? Siinkohas ei käi jutt meie kohalikust rokikohvikust, vaid rokkivast kohvist ja rokikohvikutest selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Lähemalt vaata siit ning hommikute ärkamisprobleemide korral proovi nende uusimat toodet, Kanada metalbändi ANVIL nime kandvat kohvi. Toimib ilmselt igal juhul. Ja kui kohvi tundub igav, siis vaata kohvi kõrvale ka sobivat rockumentary linateost nimega Anvil! The Story of Anvil! 😉

Foto: anvil.rockcoffee.se lehelt. Saadaval nii jahvatatuna kui ubadena, kohvisõbrad, ärgake.

Foto: anvil.rockcoffee.se Saadaval nii jahvatatuna kui ubadena. Kohvisõbrad, ärgake.

Hell Bunny sügis-talv 2015

Kallis Jõuluvana, kui üleannetud tüdrukud me peame olema, et sa kingikotti sellise PõrguJänku kampsuni pistaksid? Pärit on see uuest Hell Bunny 2015 sügis-talvisest kollektsioonist. Ahjaa, kampsunitest rääkides, siis tervitaks siinkohal noormeest, kelle vanaema kudus talle aastaid tagasi vinge tumeda kampsuni, mille esiküljele oli punaste, verdtilkuvate tähtedega nimi kootud. On asju, mis moest ei lähe!

Foto: Hell Bunny Autumn/Winter 2015

Foto: Hell Bunny Autumn/Winter 2015

Nii vaikseks kõik on jäänud…

…tegelikult ei ole! Tšikid valmistuvad põhjalikult algavaks sisehooajaks ja peavad plaani nagu õige mees Toots pidas Teelega. Või noh, peaaegu nii. Sest nagu spordis, on ka muusikamaastikul algamas sisehooaeg (loe: suvetuurid, festivalid ja muud üritused kolivad soojadesse ruumidesse) ja parimatest paladest ei tohi ju ometi ilma jääda!

Seniks aga.. Fish On!

Tere, maailm!

Võttis päris palju aega, et Bitch Hard Girls Squad lõpuks paberile saada ning asi ametlikuks ajada!

Nagu Kitty FBis kirjutas, siis põhjaliku analüüsi tulemusena jõudsime järelduseni, et Bitch Hard Girls Squad saab sel sügisel 10-aastaseks! Veidi vähem põhjalik analüüs ütleb, et seda tuleb tähistada vägeva dj-setiga kohalikus disko-või rokilokaalis. Any ideas?

Vahepeal, kui plaadikeerutuspleissi meile otsite, võib aga siin meie verivärskel blogil silma peal hoida. Plaanis on kõvasti tinti pastakast välja imeda ning kõik oma peidetud mõtted avalikkuse ette tuua! Oodata on arvustustest meie endi tegemisteni, kiitust ja kriitikat, kõik, mis vähegi trükimusta kannatab! Üle võlli ehk ei lähe, aga kes teab!