DND ja Põlva. Justnimelt Põlva!

…sest milleks minna otse, kui saab ringiga. Milleks minna DND uue plaadi esitluskontserdile kodusesse Tallinna, kui valikus on palju eksootilisemaid kohti. Näiteks Põlva.

Juba teekond ise oli huvitav. Kodus istud taksosse ja sõidad kontserdile. Linnatuled, vihmasadu, palju närvilisi inimesi. Teekond Põlvasse oli palju rahulikum. Lumi ja lõputu maantee. Õhtupimeduses Tartust Põlvasse sõites nägime teel vaid loetud arvu hingelisi, enamus neist olid muideks loomad. Otseses, mitte kaudses mõttes. Kitsed ja rebane. Põlva kultuurikeskus asukoha reetsid rahvamassid selle juures, täpsemalt umbes viis suitsetajat kultuurimaja ees.

Ja teate, Põlvas oli mõnus!

V_1a

Kontserdikohaks oli legendaarne Põlva kultuurimaja ruum, kus kunagi 90ndatel tegi suuri tegusid Eesti esimene lumelauaklubi Mässer. Sisuliselt võib neid klubi Undergroundi asutajateks lugeda. Igatahes, kontrast kultuurimaja ja klubiruumi vahel oli huvitav. Klubiruum oli undergroundlikult mõnus. Baariarve oli väike, sest hinnad olid rahakotisõbralikud. WC-d olid puhtad, kultuurimaja ikkagi. Rahvas oli hoopis teistsugune, vahetum, igas mõttes. Kohati ka rohkem äärmustesse laskuv. Helimees tegi tööd hingega ja ka valguse osas ei saa külastajana midagi ette heita!

Sibyl Vane on koos DND-ga palju koos mänginud, kuid miskipärast vaatasin neid huviga, mitte möödaminnes, alles Põlvas. Mõnus! Selline positiivne energia ja nii mõnus vokaal! Kui peaksin kirjeldama ideaalset naisevokaali rokkmuusikas, oleks see justnimelt Helena vokaal – madal ja jõuline. Kitarrid juurde ja pole raske arvata, miks DND ning Sibyl Vane niivõrd harmoonilise duo moodustavad.

v_2

Ja peasüüdlane, DND, oli mõnus! Mulle meeldis kontserdi ülesehitus – eelmise plaadi „Tulede säras“ esitluskontserditel oli kontserdil lugude järjestus suures joones sama, mis plaadil ja kuigi see oli väga hea järjestus, puudus üllatusmoment. Seekord oli teistmoodi ja vahele oli põimitud ka vanemaid laule.

v_3a

Äge oli, kuidas Andrease käes vaheldusid erinevad pillid, kitarrile lisaks nägi ka balalaikat ja tamburiini. Andis kontserdile värvi. Nii heli kui visuaali mõttes.

v_4

Kui nüüd negatiivsest rääkida, siis ruumi konstruktsioonide eripärast (Underground asub Kultuurikeskuse pöördlava all) tingituna oli lava esiosas post. Mitte selline väike postike, vaid korralik jäme post, mis lõikas lava täpselt kaheks. Visuaalselt tegi see bändi jälgmise raskeks ja tundus, et ka bändiliikmeid ennast häiris see pisut. Seisad vasakul ja vaatad lauljat-trummarit. Siis kõnnid paremale ja näed, et ka kitarristid on kenasti olemas. Ühtset tervikut ei tekkinud. Oleks tahtnud korraga vaadata Andrease pisut eemalviibivat pilku ja Eddie äratuntavat, veidi ettepoole kummardunud poosi. Näha Robi pikka kuju ja tõsist nägu ning taamal Raido trummimängu. Kas ta istub? Kas ta seisab?

v_6

Kuid, sellegipoolest oli tore. Vedasime kontserdi-eelselt kihla, palju kontserdile rahvast tuleb. Piletihind oli ilmselt väikse koha jaoks krõbe ja see toimis – kontserdile tulid enamjaolt inimesed, kes bändide vaatamisest ka huvitatud olid. Ja see rahvaarv, no ütleme nii, et see ületas meie optimistlikumad prognoosid.

v_5

Seega, soe soovitus – mõnikord on täitsa mõnus sõita oma lemmikbändi kontserdile hoopis võõrasse linna. Huvitavad elamused on garanteeritud. Edu ja jaksu DND-le nende jätkuval plaadiesitlustuuril!

v_7a

 

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s