DND uuest plaadist: Piirjooned on valmis joonistatud, sisu on vaja veel värvida

Jätkame Hard Rock Laagris esinevate bändide teemal. Millised teemad DND-l hetkel õhus on, uurisin nende lauljalt/kitarristilt Andreas Sepalt.

*Andreas, avaldasite mõned nädalad tagasi uue laulu „Kuidas kuivab värv”. Minu jaoks on selles loos Кino hõngu. Oled sa Кino’d kuulanud viimasel ajal?

Кino’d olen ma küll üldiselt väga palju kuulanud, aga hiljuti mitte. Mul on kõik Кino plaadid peas, nii sõnade kui muusika osas. Mulle meeldib selline tumedam, kuid mitte liiga sünge muusika. Väga meeldivad Tsoi tekstid, see on minu jaoks ehk isegi üks tähtsamaid osasid tema muusika puhul. Sarnasusest rääkides aga – lindistan ise kodus demosid ja algul lindistan trummimasinaga, et saata need bändile ülevaatamiseks. Selle loo biit aga sobis ja midagi juurde ei olnud vaja teha. See on sama trummimasin, mida kasutas tegelikult ka Кino ja see jäi sinna alla, ilmselt see siis tekitas sarnase kõlapildi.

*Mõjudest rääkides, siis teid võrreldakse Metro Luminaliga. Eesti mastaabis on see mõistetav, sest pole just palju võrdlusesse sobivaid bände, kuid milline on sinu suhe Luminaliga?

Muusikaliselt ja tekstiliselt, siis Mait Vaigu tekstid – ja ka teiste kirjutatud tekstid – kõnetavad mind.  Seega loomulikult meeldib mulle Metro Luminal ja sama lugu on ka Vennaskonnaga. Mulle meeldib eesti keeles esitatud muusika. Kindlasti on ka Metro Luminal oma jälje meile jätnud.

*Kui juba Metro Luminalist räägime – lugesin Rainer Jancise raamatut „Valgus tunneli lõpus” ja seal rääkis Jancis, kuidas tema jaoks peab muusika pidevalt arenema. On sul ka selliseid mõtteid, üritad sa teadlikult DND-d kuhugi „edasi viia”?

Teadlikult üldse mitte, aga meil on iga plaat eelmisest erinev. Kahte ühesugust plaati treida oleks endal igav, aga teatud ajaetapi jäljena meeldivad mulle kõik meie plaadid. Ka praegu, uus plaat, mille lindistamist lõpetame – ta on kindlasti erinev eelmisega võrreldes. Nojah, kui AC/DC tahaks midagi muud teha, tõuseks publiku poolt hädakisa, aga meil sellist muret ei ole ja on hea rahulik eksperimenteerida.

*Mis siis on põhiline, meloodia?

Tervik on oluline. Meloodia ja tekstid kokku – kui ühte ei ole, pole ka teist. Mõnikord võib mõne hea meloodia tekstijupiga nii ära rikkuda, et pole pikka aega huvi selle juurde tagasi tulla. Olen oma kolleegidele ansamblist igasuguseid isendeid saatnud, nad õnneks annavad väga ausa tagasiside. Enamasti on see kas must või valge. Robi, kes on meil kõige häälekam, tema kinnitusel juhtub küll seda „just nope” asja harvemini, aga juhtub ikka.

*DND eelmine album oli lindistatud läbisegi Viljandis, Tartus, Tallinnas, Londonis. Kuidas peatselt ilmuva plaadiga lugu on? London on vist välja langenud, aga elate ju ikka üle Eesti laiali. Kas plaan kokku tulla ja koos lindistada sai teoks?

Sellega on jälle nii ja naa. Neli lugu lindistasime Silveri juures Tartus, Clockwork Stuudios. Üks lugu on Linnahallis lindistatud. Paar tükki on sellised, et olen kodus põhjad teinud ja pärast oleme peale sobitanud asju. Ühesõnaga, jälle seesama asi – natuke siin ja natuke seal. Tegelikult mulle nii meeldib. Kui plaat ühe hoobiga ära teha, siis see stuudiosound teeb ta ühtepidi küll terviklikuks, aga teisalt on värvi jälle vähem.

*Uus plaat, ilmub see CD kujul?

Esialgu on tegelikult plaan, et see ilmub vinüüli kujul. Meie bassimees peab Tartus ägedat vinüülipoodi, tema esimene huvi on seega, et tal oleks meie vinüül olemas.

*See on siis DND esimene vinüül?

Jaa, kõikse esimene. Ta rääkis meid pehmeks, et vaataks kuidas vinüüli välja saab ja siis üritame sinna CD järgi saada.

*CD ikka tuleb? Ma ei ole suutnud veel vinüüliusku pöörduda.

Jaa, kindlasti. Eks see CD formaat on, nagu on – enamus inimesi tõmbab selle kohe pulga peale,  arvutisse.

*Sellest rääkides, siis mis sa arvad, mis üldse CD tulevik on? Kassetid on ju teinud comebacki, popp nišitoode.

Kassett on ilmselt sama nagu vinüül, et ühel moonutab ühtepidi ja kassett vilistab teistpidi ja siis on soe analoogtunne juures.

*Kui oluline on kogu selle CD-temaatika juures üldse pildipool, huvitav plaadiümbrise kujundus?

No plaat peab visuaalselt hea välja nägema ja peab bändi imidži ning kõlapildiga teatud määral kokku minema. Allahindlust ei saa teha: pilt jääb ikka meelde, et „see album ja see pildike oli peal“.

010

*Tulles tagasi DND juurde – olete oma Inglismaa-perioodist palju rääkinud. Tahaksin siiski küsida: on sul midagi hingel, jäi seal midagi ka tegemata?

Vastupidi. Kogu selle teemaga ongi hea, et sai proovitud. Hullem oleks, kui poleks omal ajal sinna läinud elama ja oleks jäänud teadmine, mis oleks kui… Oluline on see, et tehtud, mitte et kahetsed tegemata asju – see on nii iga asjaga vist. Vähemalt minu jaoks. Mul on rõõm tagasi olla, koduigatsus tuli ikka peale, aga pean ka tunnistama, et see oli minu elus kindlasti väga suurepärane periood.

*Mida sa sealt õppisid, koju kaasa võtsid, kui rääkida muusikategemisest?

Koju kaasa… jaa. Tegime mingi periood väga palju kontserte, lõpupoole küll vähem. Bändide kvaliteet oli seal väga hea ja see sundis igal kontserdil ka ennast pingutama. Nägime bände, mis alles hiljem said tuntuks – siis kui nad olid värsked ja vihaselt rokkivad, aga polnud veel tuntuks saanud. See oli inspireeriv. Muidugi oli ka meeldiv, et kui mõni suur ja tuntud bänd ringi tuuritas, siis üldiselt astus ta ka Londonist läbi. Meeldiv oli nii lihtsalt, suurema ettevalmistuseta oma lemmikbändid ära näha.

*Vahetame teemat. Andreas, sa kogud kitarre, mis numbrini oled jõudnud?

Mis number…. Kusjuures ma olen tegelikult igasuguse järje kaotanud, palju mul kitarre on. Ma eeldan, et neid on kusagil 40 ja 50 vahel. Mul on neid natuke siin ja natuke seal, aga neid iseloomustab see, et nad on kõik vanad idabloki pillid, eelkõige Tšehhi ja Ida-Saksa kitarrid. Nad on ajalugu, neil on sellist idabloki hõngu, aga nad on ka väga mängitavad kitarrid kõik ja ka natuke erinevad. Õige mõnus on, kui kodus mängin ja erinevaid sounde katsetan, siis saab nurgast järgmise pilli võtta. Omamoodi inspireeriv.

*Parandad sa ka ise pille?

Ma ikka kõpitsen jaa. Näiteks üks kitarr, mingil hetkel oli keegi punkar sellelt värvi maha võtnud ja raudnaela läbi löönud, misiganes põhjusel. Seda ma siis Mustaka keldris lihvisin ja värvisin. Katsin küll keldri seinad, aga pärast nägi kelder selline välja, nagu keegi oleks seal veretöö teinud. Seega jah, vahetevahel proovin aega leida selleks, see on üks mu meeldiv hobitegevus.

*Aitäh, Andreas, ja edu nii sulle kui bändile. Kui töine üldse teie suvi tuleb?

Kontserditest Hard Rock Laager, Ammerock. Meie ülesanne on saada plaat viimistletud, sügiseks valmis – seega juuni lõpuks peaks materjali saama lõplikult kokku. Ütleme nii, et piirjooned on valmis joonistatud ja sisu on veel vaja ära värvida.

Suurepärane ja on, mida oodata! Seda nii esinemiste kui plaadi mõttes. Laagris kohtume! 🙂

DND

Intervjuu: Bitch Hard Girls Squad

Pildid: Bitch Hard Girls Squad / DND / Hard Rock Laager

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s